Elektriliste kergliikurite kasutamise seadusandlusest ja nõuetest (tõukerattad, pisimopeedid, üksrattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid jt mootorsõidukid) (avaldatud 24. apr 2025)

Lp direktor, õpetajad ja koolipere!

Kuna kevadel võtavad paljud õpilased taas kasutusele elektritõukerattad ja muud mootoriga sõiduvahendid, pöördume Teie poole palvega edastada oma kooli õpilastele ja lapsevanematele teave nendega seotud kohustustest ja kaasnevatest riskidest.

Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida elektritõukeratastele, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass on suurem kui 25 kg. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel on tänase seisuga kindlustatud ligi 1900 elektritõukeratast. Eelmise aasta detsembrist laienes liikluskindlustus igale üksnes elektri jõul liikuvale maismaasõidukile, mis vastab eelnimetatud tingimustele.

Elektritõukerataste ja teiste sõidukite liikluskindlustus laienes kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sõltumata sellest, kas neid tuleb registreerida või mitte. See puudutab lisaks elektritõukeratastele ka pisimopeede, üksrattaid, elektrirulasid, tasakaaluliikureid ja teisi mootorsõidukeid, mida tihti noored kasutavad.

Soovitame noortel ja lapsevanematel kontrollida, kas nende kasutuses olev sõiduvahend vastab nendele tehnilistele tingimustele ja vajadusel sõlmida liikluskindlustuse leping.

Elektritõukeratta ja muu kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h. Kiiremini võib liigelda vaid liiklusregistris registreeritud mootorsõidukiga, millel on registrimärk. Kui näiteks jalgrattale on paigaldatud elektriline või sisepõlemismootoriga lisaajam, mille abil on võimalik sõita üle 45 km/h, on tegemist juba mootorrattaga. Selle juhtimiseks on vaja vastava kategooria juhiluba.

Kehtivate nõuete rikkumine ei pruugi kaasa tuua mitte üksnes politsei trahvi, vaid ka tuhandetesse eurodesse ulatuvad kahjutasud liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kui näiteks õpilane põhjustab liiklusõnnetuse ilma kehtiva liikluskindlustuseta, siis õnnetuses kannatanule hüvitab kahju kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond, kuid nõuab hiljem kahju tagasi õnnetuse põhjustajalt. Kui liiklusõnnetuse põhjustab alaealine, siis esitatakse kahju tagasinõue tema lapsevanematele.

Liikluskindlustus hüvitab nii liiklusõnnetuses kannatanu vara kahju kui ka tervisekahjustuse saanud inimese isikukahju. Möödunud aastal oli keskmine liikluskahju 2500 eurot ja isikukahju 8300 eurot. Raskemate vigastuste korral võib isikukahju olla üle 100 000 euro.

Transpordiameti statistika kohaselt sai 2024. aastal kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetustes kannatada 422 inimest, sealhulgas sai vigastada 111 alaealist. Õnnetustes suri kaks täiskasvanut.

Kuna õnnetuste statistika on traagiline ja tänaseks on liikluskindlustus vaid 1900 elektritõukerattal, siis meil on tunne, et paljud ei teadvusta elektritõukeratastega seotud ohte ja kohustusi. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et kooliõpilased ja lapsevanemad teeksid endale selgeks, milliste liiklusvahenditega on liiklemine lubatud ja millised nõuded kehtivad nende juhtimiseks. Samuti soovitame kergliikuriga sõites kanda kiivrit, mis on kõige odavam elukindlustus. See on oluline mitte üksnes meie kõigi liiklusturvalisuse pärast, vaid ka kõigi perede majandusliku turvalisuse tagamiseks.

LKF-i veebilehelt www.lkf.ee/touks leiate lisainfot elektritõukeratta ja muu kerge liikumisvahendi liikluskindlustuse kohta. Samuti saate kontrollida registreerimiskohustuseta sõidukite liikluskindlustuse kohustust siit. Kui soovite elektritõukerataste liikluskindlustust selgitava pildi välja printida, siis trükifaili leiate siit.

LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel loodud mittetulundusühing, mis tagab liikluskindlustuse süsteemi toimimise.

Kui Teil on eelneva kohta küsimusi, siis palun võtke ühendust LKF-i kommunikatsioonijuhi Kati Varblasega või telefonil .

Lugupidamisega

Jalgrataste tehnilise seisukorra ja turvavarustuse nõuetest (avaldatud 2016. a mai)

Head lapsevanemad!

Aprilli lõpust on Haapsalu politseinikud pööranud tavapärasest rohkem tähelepanu kergeliiklusele. Kontrolliti jalgrataste tehnilist korrasolekut ja jalgratta juurde kuuluva turvavarustuse kasutamist.

Kahe nädala jooksul vaadati üle 202 lapse turvavarustus ning tema jalgratta seisukord. Vaatluse tulemuste üle ei saa aga sugugi rõõmu tunda: 17 lapsel puudus kiiver ning lausa 40 jalgrattal oli tehnilisi puudujääke! Eelmise aastaga võrreldes on olukord siiski paranenud, kuid murettekitavad on need numbrid sellegipoolest.

Politsei palub lapsevanematel oma laste sõiduvahendid üle vaadata ning vajalikud parandused teha. Kui kuni 16-aastane laps või nooruk sõidab jalgrattaga, peab ta kandma kiivrit. Jah, see on küll seadusest tulenev kohustus, kuid eelkõige tuleb siin kontekstis mõista kiivri vajalikkust – jalgrattaga kukkudes või sattudes mõnda teise ohtlikku olukorda, võib kiiver päästa lapse elu ja tervise.

Algamas on koolivaheajad, ning lapsed veedavad suurema aja päevast õues värske õhu käes. Lapsed peavad teadma, kuidas käituda liikluses ning õppima arvestama teiste (kerg)liiklejate ning sõidukijuhtidega. Koos pereringis turvalisust puudutavad teemad läbi rääkides, saavad lapsevanemad vähendada võimalikke riske, mis võivad lapsi just teadmatusest ohustada. Hoidke oma lapsi ja pöörake neile tähelepanu, sest koos loome turvalisust!

Küsimuste korral olen alati valmis Teile abiks olema.

Lugupidamisega